Prindi

Investorikaitse osafond (IKO)

Osafondi moodustamine

• Investorikaitse osafond (IKO) moodustatakse investeerimisasutuste osamaksetest.
• Investeerimisasutused tasuvad Fondile ühekordseid osamakseid ja Tagatisfondi nõukogu poolt kehtestatud määrades kvartaliosamakseid.

Investeerimisasutused

Investeerimisasutus Tagatisfondi seaduse tähenduses on:

• investeerimisühing väärtpaberituru seaduse tähenduses;
• krediidiasutus;
• fondivalitseja, kellele on antud õigus väärtpaberiportfelli valitsemiseks väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punkti 4 tähenduses või kliendi jaoks fondi osakute või aktsiate hoidmine väärtpaberituru seaduse § 44 punkti 1 tähenduses.

Investeerimisasutus investeerimisühingute ja krediidasutuste puhul hõlmab samuti tema Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud filiaale ja lepinguriigis osutatud piiriüleseid teenuseid. NB fondivalitsejate filiaalid ja piiriülesed teeenused.

• Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigid on: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. 

Krediidiasutused

Finantsinspektsiooni poolt Krediidiasutusele väljastatud tegevusluba annab õiguse osutada väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 sätestatud investeerimisteenuseid ja väärtpaberituru seaduse §-s 44 sätestatud investeerimiskõrvalteenuseid tegevusloas sätestatud ulatuses.

Tegevusloa taotlemisel tuleb Finantsinspektsioonile esitada lisaks muudele dokumentidele ja andmetele samuti dokument, millega taotleja võtab kohustuse tasuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud hoiuste tagamise osafondi ühekordne osamakse ning investorikaitse osafondi ühekordne osamakse, kui äriplaanis kavandatakse investeerimisteenuste osutamist. 

Finantsinspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui krediidiasutus ei ole ettenähtud tähtaja jooksul või täies ulatuses tasunud Tagatisfondi seaduse kohaseid hoiuste tagamise osafondi või investorikaitse osafondi osamakseid ning ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni vastavat ettekirjutust.
 

Investeerimisühing

Investeerimisühing on aktsiaselts, kelle püsivaks tegevuseks on ühe või mitme investeerimisteenuse osutamine.

Investeerimisühinguna tegutsemiseks peab isikul olema vastav tegevusluba. Tegevusloa annab ja selle tunnistab kehtetuks Finantsinspektsioon oma otsusega. 

Tegevusluba antakse ühe või mitme investeerimisteenuse osutamiseks. Tegevusluba võib hõlmata ühte või mitut investeerimiskõrvalteenust.

Tegevusloa taotlemiseks tuleb taotlejal esitada lisaks muudele andmetele ja dokumentidele samuti dokument, millega taotleja võtab kohustuse tasuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud ühekordne osamakse.

Finantsinspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui investeerimisühing ei ole ettenähtud tähtaja jooksul või täies ulatuses tasunud Tagatisfondi seaduse kohaseid investorikaitse osafondi osamakseid.

Fondivalitseja

Fondivalitseja on aktsiaselts, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on aktsiaseltsina asutatud fondi vara või lepingulise fondi valitsemine. Fondivalitseja võib valitseda mitut fondi.

Fondivalitsejana tegutsemiseks peab aktsiaseltsil olema vastav tegevusluba.  Tegevusloa annab ja tunnistab kehtetuks Finantsinspektsioon.

Fondivalitseja taotleb tegevusloa fondi valitsemiseks või tegevusloa fondi valitsemiseks koos õigusega osutada ühte või mitut investeerimisteenust (näiteks väärtpaberiportfelli valitsemine, investeerimisnõustamine või kliendi jaoks fondi osakute või aktsiate hoidmine).

Kui Fondivalitseja taotleb tegevusluba koos õigusega osutada väärtpaberiportfelli valitsemise või kliendi jaoks fondi osakute või aktsiate hoidmise teenust, siis esitatakse tegevusloa taotlemisel samuti investorikaitse osafondi ühekordse osamakse tasumise kohustuse võtmist tõendav dokument.

Finantsinspektsioon võib tegevusloa täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui fondivalitseja ei ole ettenähtud tähtajal või täies ulatuses tasunud Tagatisfondi seaduse kohaseid investorikaitse osafondi osamakseid.

Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda fondivalitsejalt Tagatisfondi seaduses ettenähtud investorikaitse osafondi osamakse tasumist.

• väärtpaberiportfelli valitsemise teenust väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punkti 4 tähenduses ja
• kliendi jaoks fondi osakute või aktsiate hoidmise teenust väärtpaberituru seaduse § 44 punkti 1 tähenduses.

Riskikapitalifondi fondivalitsejaks loetakse fondivalitseja, kes valitseb üksnes riskikapitalifonde.

Ühekordse osamakse suurus ja tasumise tähtaeg

Ühekordne osamakse on 1300 eurot.

Ühekordse osamakse tasub investeerimisasutus ühe kuu jooksul, alates talle tegevusloa andmise otsuse teatavaks tegemisest.

Kvartaliosamakse arvutamine ja tasumine

Investeerimisteenuse mahtu iseloomustavad näitajad

• väärtpaberite ostu- ja müügitehingute (väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud investeerimisteenus), mille üheks pooleks või vahendajaks on investeerimisasutus, viimase 10 tööpäeva keskmine käive osamakse tasumisele eelnevas kvartalis;  
• investeerimisasutuse poolt valitsetavate raha ja väärtpaberite (väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 punktis 4 nimetatud investeerimisteenus) turuväärtus osamakse tasumisele eelneva kvartali viimase tööpäeva seisuga;
• investeerimisasutuse poolt hoitavate väärtpaberite (väärtpaberituru seaduse § 44 punktis 1 nimetatud investeerimisteenus) turuväärtus osamakse tasumisele eelneva kvartali viimase tööpäeva seisuga

Investeeringud, mida ei arvata investeerimisteenuste mahu hulka

Kvartaliosamakse suuruse arvutamisel ei arvata investeeringute mahu hulka järgmisi investeeringuid:

• kutseliste investorite investeeringuid;
• investeeringuid, mis kuuluvad hüvitamisele väärtpaberite registri pidamise seaduse §-de 52 ja 53 alusel, kus kohaldatakse väärtpaberite registripidaja ja kontohalduri tsiviilvastutust tekitatud kahju hüvitamisel.
• investeeringuid, mis kuuluvad mõnele järgmistest Eesti või välisriigi isikutest:

1) riik;

2) kohalik omavalitsus;

3) juriidiline isik, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on osaluste omandamine või ühe või mitme krediidiasutuste seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 loetletud tehingu ja toimingu tegemine;

4) sama investeerimisasutusega ühte konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing;

Kvartaliosamakse suuruse arvutamiseks korrutatakse investeerimisasutuse investeerimisteenuste mahtu iseloomustavad näitajad, millest on maha arvatud sinna mittekuuluvad investeeringud, Tagatisfondi nõukogu poolt kehtestatud osamakse määradega.

Kvartaliosamakse suurus saadakse investeeringute mahtude alusel arvutatud maksesummade liitmise teel.

Osamakse suurus ühe investeerimisasutuse kohta ei või olla väiksem kui 50 eurot.

Kui kõik osafondi arvel hüvitamisele kuuluvad investeeringud ei ole hüvitatud ning hüvitamiseks võetud laenud ja osafondi kohustuste täitmiseks teistelt osafondidelt saadud raha koos arvestatud intressiga ei ole täielikult tagastatud, ei või osamakse olla väiksem kui 255 eurot.

Kvartaliosamakse arvutamise aluseks oleva investeerimisteenuste mahu ja tasumisele kuuluva osamakse suuruse arvutab investeerimisasutus. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab osamakse suuruse määramise täpsemad alused ja korra.

Aruande osamakse suuruse kohta esitab investeerimisasutus Fondile Finantsinspektsiooni kaudu valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud ulatuses ja korras. Vaata Rahandusministri määrus 23.10.2002 nr 123 "Investorikaitse osafondi kvartaliosamakse aruandluse kord" ja määrus 23.10.2002 nr 121 "Investorikaitse osafondi kvartaliosamakse arvutamise ning investeeringu väärtuse määramise kord".

Vigade tuvastamisel ja arvestuspõhimõtete muutmisel esitatakse Fondile Finantsinspektsiooni kaudu uued korrigeeritud aruanded.  

Kvartaliosamakse tasub investeerimisasutus või filiaal regulaarselt iga kvartali teise kuu 15. päevaks.

Investeerimisasutuse poolt sätestatud tähtpäevaks (iga kvartali teise kuu 15. päevaks) osamakse tasumata jätmise või osalise tasumise korral arvestab Fond viivist tasumata summalt 0,2 protsenti päevas.

Kui investeerimisasutus on jätnud osamakse tähtaegselt tasumata või muu Tagatisfondi seadusest tuleneva kohustuse täitmata, teavitab Fond sellest viivitamata Finantsinspektsiooni.

Kvartaliosamakse määrad

Osamakse määra kehtestab Tagatisfondi nõukogu investeeringute mahtude lõikes ja see ei või olla suurem Tagatisfondi seadusega sätestatud maksimaalsest osamakse määrast. 

Kõigi investeerimisasutuste suhtes rakendatakse ühtseid osamakse määrasid.

Osamakse määrade muutmine jõustub kvartali algusest, kuid mitte varem kui üks kuu pärast nõukogu vastava otsuse vastuvõtmist. 

Kvartaliosamakse tasumise edasilükkamine

Tagatisfondi nõukogu võib oma otsusega anda investeerimisasutustele õiguse edasi lükata kvartaliosamaksest kuni 1/3 suuruse osa tasumine, kui investeerimisasutus võtab kohustuse tasuda edasilükatud osamakse osa viivitamata Fondi vastava nõude esitamisel. Fond esitab edasilükatud osamakse osa tasumise nõude osafondi arvel tagatud investeeringute hüvitamise kohustuse tekkimisel.

Fond võib nõuda investeerimisasutuselt edasilükatud kohustuse täitmise kindlustamist või tagamist nõukogu aktsepteeritud kolmanda isiku poolt. Edasilükatud osamaksete summa ühe investeerimisasutuse või filiaali kohta kokku ei või olla suurem kui Tagatisfondi seaduses sätestatud maksimaalsete piirmäärade alusel arvutatud neljakordne osamaksete summa.

Maksimaalseid osamakse piirmäärasid ei kohaldata investeerimisasutuse poolt edasilükatud osamakse osa tasumisele.

Kvartaliosamaksete kogumise peatamine

Tagatisfondi nõukogu otsuse alusel peatab Fond kvartaliosamaksete kogumise, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

• Investorikaitse osafondi vara väärtus on suurem kui 2 000 000 eurot
• kõik osafondi arvel hüvitamisele kuuluvad investeeringud on hüvitatud;
• osafondi kohustuste täitmiseks võetud laenud ning teistelt osafondidelt saadud raha koos arvestatud intressiga on täielikult tagastatud.

Prindi