Prindi

Hoiuste tagamise osafond (HTO)

Osafondi moodustamine

• Hoiuste tagamise osafond (HTO) moodustatakse krediidiasutuste osamaksetest.
• Krediidiasutused tasuvad Fondile ühekordseid osamakseid ja Fondi nõukogu poolt kehtestatud määrades korralisi osamakseid ja erakorralisi osamakseid.

Krediidiasutus hõlmab samuti tema Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud filiaale ja lepinguriigis osutatavaid piiriüleseid teenuseid.

• Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigid on: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. 

Krediidiasutuse tegevusluba

Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine.

Äriühingul peab avalikkuselt raha hoiustamiseks vastuvõtmiseks või muude tagasimaksmisele kuuluvate rahaliste vahendite muul viisil kaasamiseks olema vastav tegevusluba. Tegevusluba annab õiguse osutada väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 sätestatud investeerimisteenuseid ja väärtpaberituru seaduse §-s 44 sätestatud investeerimiskõrvalteenuseid tegevusloas sätestatud ulatuses.

Eestis asutatud äriühingule annab tegevusloa välja Finantsinspektsioon.

Tegevusloa taotlemisel tuleb Finantsinspektsioonile esitada lisaks muudele dokumentidele ja andmetele samuti dokument, millega taotleja võtab kohustuse tasuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud hoiuste tagamise osafondi ühekordne osamakse ning investorikaitse osafondi ühekordne osamakse, kui äriplaanis kavandatakse investeerimisteenuste osutamist. 

Finantsinspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui krediidiasutus ei ole ettenähtud tähtaja jooksul või täies ulatuses tasunud Tagatisfondi seaduse kohaseid hoiuste tagamise osafondi või investorikaitse osafondi osamakseid ning ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni vastavat ettekirjutust.

Ühekordse osamakse suurus ja tasumise tähtaeg

Ühekordne osamakse on 3200 eurot.

Ühekordse osamakse tasub krediidiasutus Hoiuste tagamise osafondi ühe kuu jooksul, alates talle tegevusloa andmise otsuse teatavaks tegemisest.

Korralise osamakse arvutamine ja tasumine

Korraline osamakse arvutatakse, lähtudes krediidiasutuse hoiuste summast, osamakse tasumisele eelneva kvartali viimase pangapäeva seisuga, millest lahutatakse tagamisele ja hüvitamisele mittekuuluvad hoiused. Osamakse aluseks olevaid hoiuseid nimetatakse tinglikult kõlbulikeks (tagatud) hoiusteks, mis kuuluvad hüvitamisele Tagatisfondi seaduses sätestatud piirmääras. 

• Krediidiasutuse hoiused sisaldavad samuti tema Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis olevate filiaalide hoiuseid ja lepinguriigis piiriüleste teenustega kaasatud hoiuseid.

Välisvaluutas nomineeritud hoiuste summa arvutatakse ümber eurodesse Euroopa Keskpanga päevakursi alusel.

Osamakse suuruse saamiseks korrutatakse saadud tagatud hoiuste summa osamakse määraga, mille kehtestab Tagatisfondi nõukogu.

Osamakse arvutamise aluseks oleva tagatud hoiuste summa ja tasumisele kuuluva osamakse suuruse arvutab krediidiasutus.

Aruande hoiuste tagamise osafondi osamakse suuruse kohta esitab krediidiasutus Fondile Finantsinspektsiooni kaudu valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud ultuses ja korras.

Vigade tuvastamisel ja arvestuspõhimõtete muutmisel esitatakse Finantsinspektsiooni kaudu Fondile uued korrigeeritud aruanded.

Krediidiasutused  või filiaalid tasuvad korralisi osamakseid regulaarselt vähemalt üks kord aastas või vastavalt nõukogu poolt kehtestatud ajale.

Krediidiasutuse poolt sätestatud tähtpäevaks osamakse tasumata jätmise või osalise tasumise korral arvestab Fond viivist tasumata summalt 0,2 protsenti päevas.

Kui krediidiasutus on jätnud osamakse tähtaegselt tasumata või muu Tagatisfondi seadusest tuleneva kohustuse täitmata, teavitab Fond sellest viivitamata Finantsinspektsiooni.

Hoius Tagatisfondi seaduse tähenduses on

• krediidiasutuse ja hoiustaja vahelisest lepingust tulenev hoiustaja tähtajaline või tähtajatu nõue krediidiasutuse vastu,
• summa, mille ülekandmiseks hoiustaja või muu isik on oma nimel ja arvel andnud maksejuhise, mida krediidiasutus ei ole hoiuste peatamise päeva seisuga täitnud,
• hoiuse kohta välja antud nimelist võlatunnistus (hoiusesertifikaat), kui see ei ole võõrandatav,
• ühishoius ehk hoius, mis kuulub ühiselt kahele või enamale isikule.
• Notari ja kohtutäituri ametitoiminguks avatud kontol hoiustatud kolmandate isikute rahalisi vahendeid käsitatakse hoiuste hüvitamisel iga isiku kohta eraldi hoiusena.

Hoiuste tagamise osafondi arvel ei tagata ega hüvitata

 Osafondi arvel ei tagata ega hüvitata hoiust, milleon hoiustanud hoiuste peatamise päeva seisuga:

 1) Eesti riik või välisriik või Eesti või välisriigi;

• kohalik omavalitsuse üksus;
• teine krediidiasutus;
• kindlustusandja või edasikindlustaja;
• fondivalitseja või  investeerimisfond;
•  investeerimisühing;
• e-raha asutus;
• makseasutus;
• krediidiandja või krediidivahendaja;
• muu § 30 lõike 1 punktides 4-8 nimetamata finantseerimisasutus, sealhulgasEuroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1-337) artikli 4 lõike 1 punktis 26 nimetatud finantsvaldusettevõtja ja varahaldusettevõtja, välja arvatud kindlustusvaldusettevõtja ja segakindlustusvaldusettevõtja kindlustustegevuse seaduse tähenduses.

Erakorraline tagantjärele makstav osamakse

Kui hoiuste peatamise päeva saabumisel ei piisa osafondi varast hoiuste hüvitamiseks, võib nõukogu otsuse alusel koguda krediidiasutustelt erakorraliselt tagantjärelemakstavaid osamakseid, mille suurus ei ületa 0,5% krediidiasutuse keskmisesttagatud hoiuste mahust hoiuste peatamise päevale eelnenud kalendriaasta kohta. Fond võib erandjuhtudel ja Finantsinspektsiooni nõusolekul nõuda suuremat osamakset, kuid see ei tohi olla suurem kui 0,625% krediidiasutuse keskmisest tagatud hoiuste mahust hoiuste peatamise päevale eelnenud kalendriaasta kohta. 

Finantsinspektsiooni ettepanekul võib nõukogu otsusega edasi lükata krediidiasutuse kohustuse tasuda Tagatisfondi seaduse § 36¹ lõike 3 kohaselt erakorralisi tagantjärele makstavaid osamakseid, kui osamaksete tegemine ohustaks krediidasutuse likviidsust või maksevõimelisust.

• Nimetatud erandidt ei või kehtestada korraga pikemaks ajaks kui kuus kuud.
• Erandi kehtivust võib krediidiasutuse taotlusel pikendada kuni kuue kuu võrra.
• Edasilükatud osamaksed tasutakse, kui nende tasumine ei sea Finantsinspektsiooni hinangul enam ohtu krediidiasutuse likviidsust või maksevõimelisust. 

Osamakse määrad 

Osamakse määrad kehtestab Tagatisfondi nõukogu ja see ei või olla suurem kui 0,5 protsenti aastas.

Korralise osamakse määra kehtestab Fondi nõukogu.

Krediidiasutuste suhtes rakendatakse ühtseid korralisi osamakse määrasid, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

Osamakse määra muutmine jõustub nõukogu kehtestatud tähtpäeval, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel nõukogu sellekohase otsuse vastuvõtmisest.3. aasta novembris kehtestas Tagatisfondi nõukogu Hoiuste tagamise osafondi kvartaliosamakse määraks 0,030% tagatavatest hoiustest, mis rakendub alates 2014.a II kvartalist.

Osamaksete kogumise peatamine

Tagatisfondi nõukogu otsuse alusel võib peatada osamaksete kogumise, kui Hoiuste tagamise osafondi vara moodustab vähemalt 0,8% kvartaliosamakse aluseks olevast hoiuste summast. Osamakse kogumine peatatakse, kui osafondi vara moodustab 5% Eest krediidiasutuste ja kolmandate riikide krediidiasutuste Eestis asutatud filiaalide kaasatud tagatud hoiuste mahust.

Prindi